Kaitse ennast kelmide eest

Kõnekelmus

Kõnekelmuste puhul helistatakse kannatanule mitu korda järjest erinevate asutuste nimel. Tavaliselt saab skeem alguse lühikesest kõnest mõne teenuspakkuja või riigiasutuse nimel, mis on argisel ettekäändel ega ärata esmalt kahtlust. Näiteks võivad kelmid esineda kullerina ning öelda, et inimesele on saabunud riigiasutusest tähitud kiri, mille kohaletoimetamiseks on vaja end Smart-ID või Mobiil-ID kaudu tuvastada.

Sellele järgneb juba kõne pangast või politseist, milles teatatakse, et inimese pangakontod on ohus ning tehingute peatamiseks on vaja kiiresti tegutseda. Tihti helistatakse kannatanule videokõnena WhatsApp või Viberi kaudu ning ekraanile kuvatakse panga või politsei logo. Usaldusväärsuse tekitamiseks võib väidetav pangatöötaja või politseinik kaamerasse näidata ka oma „töötõendit“ ning taustal võidakse kuvada politseivappi.

Järjestikuste petukõnede käigus luuakse kannatanule ettekujutus, et teda on kaasatud salajasse politseioperatsiooni, mille eesmärk on tema raha päästa ja kurjategijad vahele võtta. Kannatanule selgitatakse, et kelmide tehtud ülekannete tühistamiseks on vaja PIN-2 koodiga kinnitada tema telefonisse saadetud päringuid või kanda raha ''turvalisele kontole''. Mõnel juhul palutakse kannatanul kirjutada avaldus, kus palutakse kirjeldada, mis juhtus. Avalduses küsitakse ka kannatanu isiklikke ja temaga seotud inimeste andmeid ning millistes pankades ja millise kontojäägiga pangakontod tal on, et saada kiire ülevaade tema majanduslikust seisust.

Veenvalt survestatakse seadmesse alla laadima kaugligipääsu programm ettekäändel, et see aitab tuvastada viiruseid või petturlikke tehinguid. Tegelikult tehakse selle varjus inimese pangakonto tühjaks. Kahjuks on järjest levinumad need juhtumid, kus kelmide survel võtab inimene erinevatelt laenupakkujatelt laene või on müünud ka oma kodu uskudes, et nii kaitseb oma vara kelmide eest.

Kannatanult sularaha, pangakaartide või dokumentide kättesaamiseks saadetakse kannatanu koju rahakuller, kes need väidetavalt uurimise ajaks turvalisse kohta või ekspertiisi toimetab. Mõnel juhul lastakse kannatanul samal ettekäändel viia enda raha, pangakaart või dokumendid ka pakiautomaati.

Investeerimiskelmus

Investeerimiskelmuste korral pakutakse kannatanule väga tulusat ja madala või olematu riskiga raha teenimise võimalust. Selliste investeerimisvõimalustena võidakse pakkuda krüptovara, aktsiaid või võlakirju, mida kurjategija esitleb sageli kui uut toodet, tehnoloogiat või ärivõimalust. Kannatanu võib sellise pakkumise saada suhtlusrakenduse või telefonikõne kaudu, kuid kelmid reklaamivad libaplatvorme ka sotsiaalmeedias võltsitud uudisteportaalide artiklitena. Artiklites kasutatakse tuntud inimeste nimesid, kes näiliselt jagavad enda edulugusid ja annavad nõuandeid, kuidas kiiresti rikastuda.

Kui inimene jätab kelmide libalehele oma kontaktandmed, siis võtab temaga ühendust juba väidetav investeerimisnõustaja või maakler, kelle juhendamisel registreeritakse platvormile konto ja tehakse esimene sissemakse. Kannatanule kuvatakse platvormil kiiresti kasvavat kasumit ning teda innustatakse tegema järjest suuremaid sissemakseid. Tegelikult teenitud raha platvormilt kätte saada ei ole võimalik ning kannatanult hakatakse nõudma täiendavaid makseid.

Investeerimiskelmuse teise etapina võidakse kannatanuga mõne aja möödudes uuesti ühendust võtta. Tavaliselt esineb pettur juristi või õigusbüroo esindajana ning pakub kannatanule abi kaotatud raha tagasi saamiseks. Kannatanult küsitakse teenuse eest erinevaid tasusid või palutakse maksta dokumentide koostamise eest, kuid lubatud raha ta tagasi ei saa.

Ärikirjakelmus (BEC/BES)

Ärikirjakelmus on ettevõtetele suunatud kelmus, mille puhul sekkuvad kelmid ettevõtte e-kirjavahetusse ja esinevad koostööpartneri/ettevõtte juhina. Kelmid saadavad ettevõttele või raamatupidajale kirja, milles palutakse muuta arvelduskonto rekvisiite ja teha edaspidi makseid uuele kontole, saadetakse võltsarve või kästakse raamatupidajal teha kiiresti ülekanne ''koostööpartnerile''.

BEC (Business Email Compromise) ja BES (Business Email Spoofing) on mõlemad ärilised meilipettused, kuid nende peamine erinevus seisneb pettuse teostamise viisis ja tehnilises keerukuses.

BEC-skeemi kohaselt saab kurjategija reaalse ligipääsu ohvri meilikontole näiteks häkkimise teel. Selleks kasutavad kurjategijad andmepüüki ehk õngitsust, pahavara või lekkinud paroole, et meilikontole sisse logida.

BES-skeemi kohaselt jäljendab kurjategija meiliaadressi, kuid tal puudub ligipääs päris meilikontole. Selleks muudavad kurjategijad meili päiseid või registreerivad sarnase domeeni.

Ärikirjakelmuses rõhutakse kiireloomulisusele ja saladuse hoidmisele. Tavapäraselt toimub selline suhtlus kurjategijate poolt ebatavalisel ajal või ainult kirjalikult, ilma kõneta.

Andmete välja petmine

Õngitsusega imiteerivad kelmid olemasolevaid teenuseid, püüdes seeläbi saada kätte kasutaja andmeid, et nende kaudu kontodele sisse saada ja näiteks raha varastada või kontaktidele omakorda õngitsuslinke saata. Õngitsused võivad olla saadetud massiliselt paljudele aadressidele, aga olla ka väga spetsiifiliselt sihitud kindla inimese või organisatsiooni töötajate vastu.

Õngitsus võib olla näiteks SMS, e-kiri või saabuda inimesele sotsiaalmeedia postituse või kommentaari teel, aga ka reklaambännerina mõnel veebilehel. Selles jäljendatakse mõne asutuse (nt. pank, kullerfirma, mobiilioperaator) sümboolikat ning teatatakse tasumata arvest, vajadusest uuendada andmeid või kinnitada paki tarneaadress. Samuti võib õngitsus saabuda telefonikõnedega, kus pakutakse näiteks investeerimisvõimalust või mõnda teenust.

Tavaliselt sisaldab õngitsus linki, mille avamisel tuleb ette hästi järele tehtud panga või mõne teenuspakkuja kodulehekülg, kus tuleb näiliselt sisse logida enda internetipanka või sisestada kaardiandmeid. Kui inimene sisestab sinna oma kaardiandmed või kinnitab PIN-koodidega sisselogimise, jääb ta ilma pangakontol olevast rahast. Sarnaseid õngitsussõnumeid on saadetud ka politsei nimelt, milles teatatakse liiklusrikkumisest või tasumata trahvist.

Lisaks võib kelm esineda potentsiaalse ostjana ostu-müügiportaalides ning paluda, et kannatanu teeks väikese (näiteks paari euro suuruse) makse läbi talle saadetud lingi. Lingilt avaneb veebileht, mis meenutab kullerettevõtte kodulehte, kuid on tegelikult võltsitud. Paari euro asemel võetakse kannatanu kaardilt maha nii palju raha kui võimalik.

Ostu-müügikelmus

Ostu-müügikelmuste puhul müüakse tavaliselt midagi tunduvalt alla turuhinna või toodet, mida tegelikult ei eksisteeri. Müüjaks võib olla nii internetipood kui eraisik. Samuti kasutatakse järelturuplatvorme või tehakse sotsiaalmeediasse väidetava kauba reklaamimiseks libalehti. Kui inimene on müüjale makse ära teinud, siis müüja kaob. Ostetud toodet inimene kätte ei saa või saadetakse ostjale mingi suvalise väärtusega sarnane ese. Kauba eest raha tagasi saada pole samuti võimalik.

Teise levinud skeemi puhul avaldavad petturid soovi kaupa osta, kuid jätavad selle eest maksmata ja saadavad müüjale võltsitud pildi konto väljavõttest või maksekorraldusest.

Armukelmus

Armukelm võtab kannatanuga tavaliselt ühendust sotsiaalmeedias või tutvumisportaalis ning alustab esmalt suhtlust tutvumise eesmärgil. Usaldustunde loomiseks kasutab kelm realistlikku nime ja fotosid, mis on tegelikkuses varastatud identiteedid. Üldjuhul tutvustab kelm end välismaise arsti, sõduri, laevakapteni või mõnda muud esinduslikku ametit pidava inimesena. Sageli väidab kelm, et ta on lesk või jagab enda kurba elusaatust, et mängida kaastundele ning viib jutu kiiresti abielule, kooselule või kohtumisplaanide tegemisele.

Poolehoiu võitmiseks jagab kelm kannatanule palju komplimente ning tunneb huvi tema elu ja hobide vastu. Pärast esmase usalduse loomist hakkab kelm küsima raha või kinkekaarte väites, et temaga on juhtunud midagi ootamatut (nt avarii, haigestumine, vangistus või takistus reisil). Teinekord palutakse kannatanul võtta ka laene, kui enda rahalised vahendid on otsa saanud.

Ajapikku rahalised nõudmised kasvavad ning vestlus kestab seni, kuni kannatanul on raha või kuni ta mõistab, et suhtleb kelmiga. Kui kannatanu muutub kahtlustavaks või keeldub raha andmast, muutub kelm ähvardavaks või katkestab suhtluse.