Eestis töötamine

Millised võimalused on välismaalase tööle võtmiseks?

Kui välismaalane viibib Eestis seaduslikult ja soovib tööle asuda ajutiselt, tuleb tema töötamine registreerida lühiajalise töötamisena. Kui välismaalane soovib tulla tööle pikemaks ajaks, tuleb tal taotleda elamisluba töötamiseks.

Millised kohustused on tööandjal seoses välismaalase vastu võtmisega?

Kutsuja on kohustatud:

• kontrollima, et Eestisse kutsutud välismaalasel on Eestis viibimiseks seaduslik alus
• võtma välismaalase Eestis vastu
• tagama vajadusel välismaalase majutamise
• kandma vajadusel välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud.

Välismaalase vastuvõtmisel lasub tööandjal ka teavitamiskohustus.

Milline on tööandja teavitamiskohustus seoses välismaalase vastu võtmisega?

Välismaalasele lühiajalise töötamise registreeringu taotluse esitanud tööandja esindajana teavita Politsei- ja Piirivalveametit, kui:

• tööleping jääb sõlmimata
• töötamise tingimused muutuvad
• töötaja ei asu tähtaegselt tööle
• tööleping on lõpetatud

Millised on tööandja kohustused välismaalase värbamisel?

• Võtta tööle välismaalane, kellel on töökohale vastav haridus, töökogemus, tervis ning vajalikud erialaoskused ja teadmised.
• Ettevõte peab olema registreeritud Eesti äriregistris.
• Maksta välismaalasele töötasu, mis on vähemalt võrdne Eesti keskmise brutopalgaga (üldtingimus, sellel on erandid).
• Välismaalase elamisloa taotlemisel töötamiseks, taotleda eelnevalt Töötukassalt luba tema värbamiseks.

Kui tuled Eestisse tööle ajutiselt, saab tööandja sulle taotleda ka lühiajalise töötamise registreerimist.

* Alates 01.01.2023 jõustunud välismaalaste seaduse muudatus kasvuettevõttes töötamise korral.

** Alates 24.05.2022 välismaalaste seaduses jõustunud tippseptsialisti regulatsiooni muudatusega ei ole ühtegi töötamise alaliiki, kus kohalduks 2-kordne palgakriteeriumi määra. See tähendab, et uutele taotletavatele elamislubadele töötamiseks kui ka lühiajalise töötamise taotluste puhul ei kohaldu enam 2-kordset määra. Kuid 2-kordne määr kohaldub jätkuvalt neile elamislubadele töötamiseks kui ka lühiajalistele töötamistele, mis said PPA poolt väljastatud enne vastava muudatuse jõustumist.

Juhul, kui elamisloale või lühiajalise töötamise õigusele ei kohaldu kindel palgakriteeriumi määr, peab välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis.

Töötamise alused

• oskustöölisele (tavatingimustel)
• renditöötajale
• hooajatöötajale (võimalik vaid lühiajaline töötamine)
• tippspetsialistile
• ettevõtte juhtorgani liikmele
• eksperdile
• vaimulikule
• iduettevõtte töötajale
• teadlasele, õppejõule
• õpetajale
• sportlasele
• loomingulisele töötajale
• EL-i sinine kaart (võimalik vaid elamisloaga töötamine),
• Eesti kõrgkooli lõpetanule
• EL-ist lähetatud töötajale
• rahvusvahelise ettevõtte töötajale
• või muul erandjuhul.

Igal töötamise alusel kehtivad eraldi tingimused, mida välismaalane ja tööandja peavad täitma. Taotlemisel võib olla vajadus esitada täiendavaid andmeid või tõendeid.

Millal registreerida välismaalase lühiajaline töötamine?

Lühiajalise töötamise saab registreerida juhul, kui välismaalane viibib Eestis seaduslikult ja tema tööaeg on enam kui 5 päeva 1 kuu jooksul ja kuni 365 päeva 455 päeva jooksul. Lühiajalise töötamise registreerimine ei anna välismaalasele alust Eestis viibimiseks. Eestis viibimiseks tuleb välismaalasel taotleda viisa.

Millal võib töötaja lühiajaliselt töötada ilma lühiajalise töötamise registreerimiseta?

Eestis võib lühiajaliselt ilma Politsei- ja Piirivalveametis töötamise registreerimiseta teatud erandjuhtudel töötada eeldusel, et töötajal viibib Eestis seaduslikult. Töötamise õigus on näiteks, kui:

• töö kestab kuni 5 päeva 30 päeva jooksul või
• töötaja viibib Eestis pärast elamisloa lõppemist lubatud perioodil.

Migratsiooninõustaja on sulle igal sammul abiks. Küsi abi migratsiooninõustajalt.