Rahvusvaheline kaitse

Varjupaiga taotlemine

Eesti ühines 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta New Yorgi protokolliga 1997. aastal, mis tähendab, et Eesti on võtnud endale rahvusvahelise kohustuse kaitsta neid välismaalasi, kes vastavad dokumendis esitatud nõuetele. Eestis tegeleb varjupaigataotlejatega Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ja teeb selleks koostööd ka Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (United Nations High Commissioner for Refugees - UNHCR). Samuti tegeleb varjupaigataotlejatega Sotsiaalministeerium.

14. mail 2024 võeti vastu Euroopa Liidu poolt uus rände- ja varjupaigapakett. Uue reformiga kaasnevaid muudatusi ja reegleid hakati Euroopa Liidus (sh Eestis) rakendama alates 2026. aasta 12. juunist. Uue reformi põhieesmärk on jagada rändajatega seotud vastutus liikmesriikide vahel õiglasemalt, muuta varjupaigataotluste registreerimine ja menetlemine selgemaks ja tõhusamaks ning vähendada teisest rännet. Ühe olulisema muudatusena kehtestatakse kohustuslik piirimenetlus, mida toetab Eurodac biomeetriliste andmete süsteem.

Alates 2026. aasta juunikuust reguleerib Eestis varjupaigavaldkonda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, mis sisaldab endas nii eespoolnimetatud konventsioonist tulenevaid põhimõtteid kui ka uue rändepakti raames Euroopa Liidu määrustest ja direktiivist tulenevaid nõudeid. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus on kättesaadav siit: Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus-Riigi Teataja

Põhilised mõisted

Rahvusvahelise kaitse taotleja on välismaalane, kes on Eestis esitanud taotluse, et saada rahvusvahelist kaitset. Taotleja staatus kestab kuni taotleja suhtes tehakse otsus või kui taotleja loobub oma rahvusvahelise kaitse taotlusest. Rahvusvahelise kaitse saajale antakse tähtajaline elamisluba kehtivusajaga kuni viis aastat.

Välismaalane on kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik.

Kolmanda riigi kodanik on välismaalane, kes on muu riigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik.

Pagulane on välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool oma päritoluriiki. Ta kas ei suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset. Tema suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu.

Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas:

talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise
tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise
konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu

Ajutine kaitse on välismaalasele antava kaitse eriliik. Selle eesmärk on anda massilise sisserände või eeldatava massilise sisserände korral viivitamatut ja ajutist kaitset välismaalastele, kes ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda. Seda eelkõige, kui valitseb oht, et varjupaigasüsteem ei suuda nimetatud sisserännet menetleda, kahjustamata enda tõhusat toimimist ajutist kaitset taotlevate välismaalaste huvides. (Staatus kehtib kuni 1 aasta)

Rahvusvaheline kaitse antakse välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud:

pagulasseisund
täiendava kaitse seisund
kuulumine Euroopa Liidu Nõukogu otsusega määratletud ajutist kaitset vajavate isikute kategooriasse

Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusliigid

Piirimenetlus:

Piirimenetluse eesmärk on hinnata riigi välispiiril võimalikult lühikese aja jooksul, kas rahvusvahelise kaitse taotlus on põhjendamatu või vastuvõetamatu. Kohaldatakse nende puhul, kelle rahvusvahelise kaitse saamise tõenäosus on väike või kes kujutavad endast julgeolekuriski. Piirimenetluse raames ei anta taotlejale õigust liikmesriigi territooriumile sisenemiseks.

Isikute suhtes, kellel puudub alus riiki sisenemiseks või sinna jäämiseks, kohaldatakse tagasisaatmist. Põhjendatud taotlused suunatakse edasi sisuliseks läbivaatamiseks tavamenetluses.
Tähtaeg: kuni 12 nädalat (menetlus PPA-s kestab 15 päeva).

Kiirendatud menetlus:

Kiirendatud menetlus võimaldab liikmesriikidel menetleda rahvusvahelise kaitse taotlusi tavapärasest kiiremini juhul, kui esinevad asjaolud, mis viitavad sellele, et see on tõenäoliselt põhjendamatu. Sellisteks asjaoludeks võivad olla muu hulgas taotleja päritolu turvalisest päritoluriigist, valeandmete esitamine või olulise teabe varjamine.
Menetlus eeldab, et taotlejal on lubatud riiki siseneda.
Tähtaeg: kuni 3 kuud

Sisuline menetlus:

Tavamenetlust kohaldatakse kõigi nende rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes, mille puhul ei esine aluseid muude menetlusliikide rakendamiseks.
Menetluses viiakse läbi taotluse täielik ja põhjalik sisuline hindamine.
Tähtaeg: kuni 6 kuud

Varjupaigataotluse esitamine

Varjupaigataotluse esitamiseks on kaks võimalust:

Enne riiki sisenemist saab esitada varjupaigataotluse piirivalveametnikule ükskõik millises piiripunktis Eesti Vabariigi piiril. Seda võimalust tuleb kasutada juhul kui välismaalasel ei ole kehtivat viisat, reisidokumente ega Eesti elamisluba.
Kui välismaalane on juba Eestis, siis tuleb varjupaiga taotlemise sooviga pöörduda ükskõik millisesse Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse. Tallinnas tuleb taotlemise sooviga pöörduda ainult Põhja prefektuuri teeninduspunkti aadressil Pärnu mnt 139.

Rahvusvahelise kaitse saanud perekonnaliikme tähtajalise elamisloa taotlemine

Perekonnaliikme elamisluba saavad taotleda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses määratletud perekonnaliikmed. Perekonnaliikmele antakse tähtajaline elamisluba kuni selle kuupäevani, milleni kehtib rahvusvahelise kaitse saaja elamisluba. Elamisluba ei saa kehtida kauem kui kaitse saaja enda elamisluba. Kui rahvusvahelise kaitse saaja elamisluba pikendatakse, pikendatakse samaks ajaks ka perekonnaliikme elamisluba.

Perekonnaliikme elamisloa taotlusele tuleb lisada kirjalik kutse Eestis elavalt rahvusvahelise kaitse saajalt, kelle juurde soovitakse elama asuda. Kutse esitavad abikaasa või registreeritud elukaaslase, lapse, vanema, vanavanema või eestkostetava elamisloa taotlemisel vastavalt Eestis elav abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanem, täisealine laps, lapselaps või eestkostja.