Kuidas käituda piirilähedasel alal

Eestil on Venemaaga mööda maismaad looklev 136-kilomeetrine idapiir. Eestis jääb see maalilise looduse ja küllusliku kultuuriga rikastatud Võrumaa territooriumile, mis meelitavad igal aastal enda võludega tutvuma tuhandeid sise- ja välisturiste. Ühine piir Venemaaga toob piirialadel kaasa aga mõningad piirangud ning märgid, millega peab arvestama ja mida peab tundma, et reis mööduks vahejuhtumiteta.

Kaks võtmesõna, mida tasub teada: piirivöönd ja piiririba

Piirivöönd on sõltuvalt asukohast kuni 5 kilomeetri laiune ala riigipiirist Eesti sisemaa poole, kus piirivalvurid võivad vajadusel kontrollida dokumente ning kus tuleb näiteks rahvaürituste korraldamine, drooni lennutamine või mingi muu piiri valvamist segav tegevus piirivalvega kohustuslikus korras kooskõlastada.

Piirivöönd on tähistatud spetsiaalse märgiga. See ei kitsenda mitte kuidagi seal elavate või seda külastavate inimeste õigusi ega too kaasa kellelegi täiendavaid kohustusi. Eesmärgiks on, et piirivöönd oleks inimesele looduses selgelt arusaadav, kui ta selles asub. Siiski jääb Politsei- ja Piirivalveametile põhjendatud olukordades õigus kehtestada piiri lähedal erinevaid piiranguid, et täita segamatult enda ülesandeid ning tagada tsiviilelanikkonna julgeolek.

Piirivööndis viibides on suur tõenäosus kohtuda piirivalvepatrullidega, kes teevad oma tavapärast tööd ehk valvavad piiri ja tagavad sarnaselt politseiga ümbritsevates piirkondades korda. Nad on kohaliku elu argine osa. Tarvidusel ollakse valmis sekkuma tegevustesse või kontrollima inimesi, kui minnakse vastuollu kehtivate seadustega või on oht, et neid kohe rikutakse. Piirivalvurid on ka head partnerid, kellelt võib alati küsida täpsemaid reegleid, kuidas on korrektne piirivööndis liikuda ning toimida.

„Piirivöönd“

„Piirivööndi lõpp“

Piiririba kui piirivööndi osa on vahetult Eesti piiriga külgnev kitsas kuni 380-meetri laiune maa-ala, kus on keelatud igasugune tegevus, mis ei ole seotud piirimärkide või piiririba korrashoidmise ja kontrollimise ning riigipiiri valvamisega või sisepiiri ületamisega. Seega võivad piiriribal liikuda vaid inimesed, kellel on selleks volitused.

Piiririba on selgelt äratuntav, sest seda katavad piirivalvurite patrullteed, seireseadmed, piiritara ning puhastatud maariba. Sellele eelnevad paralleelselt piiririba trajektooriga kulgevad hoiatavad tähistused. Enamikel juhtudel on piiririba tavalistest tsiviilteedest nõnda eemal, et neile on keeruline juhuslikult sattuda. Juhul, kui tegu pole tahtliku käitumise või ära eksimisega.

 Hoiatussilt

Piiririba

Mis minuga juhtub, kui satun ekslikult või tahtlikult piiriribale?

Vältimaks piiriribale sattumist, on palju meetmeid, mida saab ise rakendada, et säärast situatsiooni vältida. Oleme Politsei- ja Piirivalveameti poolt need soovitused järgmises punktis ükshaaval välja toonud.

Kui aga ikkagi juhtub, et matkama või marjale minnes eksid looduses ära või hoopis uudishimu tõi sind piiriribale ning kõik hoiatavad märgid jäid tähelepanuta, siis sekkuvad juba piirivalvurid. Kindlasti ei ole piirivalvurite esimene huvi kedagi karistada, sestap uuritakse esmalt asjaolusid, miks ja kuidas piiriribale jõuti. Adekvaatse selgituse korral piirdutakse enamasti suulise hoiatusega ning tutvustatakse kehtivat korda. Kui aga ilmneb teadlik piiriribale liikumine, võib sellele järgneda rahatrahv kuni 1600 eurot.

Meelespea piirialal viibimiseks

• Piirivööndis viibides soovitame võtta kaasa isikut tõendava dokumendi (pass või ID-kaart).

• Piirivööndis liikudes tehke kindlaks marsruut, kustkaudu on lubatud loodetud sihtkohta jõuda. Valdavalt näitavad kõik populaarsed kaardirakendused trajektoore, mis ei lähe reeglitega vastuolusse. Külastades piirkonda, kus võib tekkida piirirežiimi rikkumise oht, tasub ennetavalt kontakteeruda lähima piirivalve kordoniga, kust selgitatakse täpsemaid juhtnööre. Kagupiiril on nendeks Piusa või Saatse kordonid.

• Märka ning arvesta hoiatavate või informeerivate siltidega. Neid tuleb rangelt järgida.

• Piirivööndis on drooni lennutamine ilma Politsei- ja Piirivalveameti eelneva teadmise ning loata keelatud. Vaata lennuloa taotlemise informatsiooni.

• Kõik inimesed, kes tahavad piirivööndis ellu viia tegevusi, mis võivad takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu, peavad Politsei- ja Piirivalveametit sellest teavitama vähemalt 72 tundi enne tegevuse toimumist. Nendeks on näiteks lõhkamistöö, kaevandustöö, õppus, jaht, võistlus või muusikafestival. Teavitamisel tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveametile oma ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed, tegevuse toimumise aeg ja koht ning tegevuse kirjeldus ja selle asjaolud.

• Piiriribal loata viibimine on keelatud. Selle rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 1600 eurot.

• Piiririba on võrreldes muu keskkonnaga selgelt hooldatud, märgistatud ja suures osas vastasriigiga kohakuti ka taraga tõkestatud. Ehk Politsei- ja Piirivalveamet on teinud kõik endast oleneva, et oleks aru saada, kust piir jookseb. Sinna sattudes palume patrullteele mitte minna, piirkonnast tuldud teed pidi lahkuda või jääda tõsise häda korral ootama piirivalvurite saabumist.

• Piiriribal olles ei tohi visata Venemaa territooriumile prügi ja muid objekte või provotseerida muul viisil Vene piirivalvet.

• Piiriposti juurde minna ei tohi. Kui oled selle juurde liikunud, on toimunud piiririkkumine ning sellele järgneb karistus. Trahvivabalt saab piiriposti lähemalt uudistada ja pildistada Saatse muuseumis.

• Piiritähiste omavoliline eemaldamine, ümber paigutamine või rikkumine piiriribal või piirivööndis on keelatud.

• Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamisega kaasneb rahatrahv kuni 1600 eurot või arest.

Piiripost

Politsei- ja Piirivalveamet soovib, et iga inimene, olgu ta eestlane või Eestit väisav külaline, saaks vabalt nautida Maarjamaa ilu. Piiriäärsetel aladel on võrreldes teiste Eesti piirkondadega aga teatud reeglid, mida tuleb arvesse võtta. Neid järgides ei jää te millestki positiivsest ilma!