Info seoses sõjaga Ukrainas

Alates 9. märtsist 2022 jõustub Vabariigi valitsuse korraldus, millega saavad sõja eest Eestisse tulnud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmetele taotleda ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega saame Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele pakkuda turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õigus siin õppida, töötada ja seeläbi saada ka ravikindlustus.

Ajutise kaitse taotlemine ei ole kohustuslik. Kõikidel Ukraina kodanikel on õigus Eestis edasi viibida ka ilma ajutist kaitset taotlemata.

Dokumendid:

• Ajutise kaitse taotlusankeet
• Andmed lähedaste ja pereliikmete kohta

Mis on ajutine kaitse?

Ajutine kaitse on elamisluba, mis annab Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele sarnased õigused nagu Eesti elanikel.

Mida ajutine kaitse inimesele annab?

Ajutise kaitsega saab Ukraina kodanik ja tema pereliikmed sarnased õigused Eesti elanikega. Näiteks ligipääsu sotsiaalteenustele ning õiguse töötada ja haridust omandada. Samuti kaasneb sellega vabalt liikumise õigus Euroopa Liidus.

Kes saavad ajutist kaitset taotleda?

Ajutist kaitset saavad taotleda need Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed, kes elasid kuni 24. veebruarini Ukrainas ja lahkusid Ukrainast sõjalise konflikti tõttu alates 24. veebruarist. Samuti mõne teise kodakondsusega inimesed, kellel oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse ja nende pereliikmed, kes elasid kuni 24. veebruarini Ukrainas ja lahkusid Ukrainast sõjalise konflikti tõttu alates 24. veebruarist.

Ajutine kaitse ei laiene Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele, kes elasid või viibisid Eestis enne 24.02.2022. Neile kodanikele kehtib endiselt PPA otsus, mis võimaldab ajutiselt Eestis viibida, isegi kui muud viibimisalused (nt viisavabadus või viisa) on lõppenud.

Kaua ajutine kaitse kestab?

Enne 1. augustit 2024 taotletud ajutine kaitse kehtib kuni 2025. aasta märtsini.

Alates 1. augustist 2024 taotletud ajutine kaitse kehtib kuni 2026. aasta märtsini.

Kas ajutise kaitse taotlemine on kohustuslik?

Ajutise kaitse taotlemine ei ole kohustuslik. Kõikidel Ukraina kodanikel on õigus Eestis edasi viibida ka ilma ajutist kaitset taotlemata.

Mis saab siis, kui inimesel ajutine kaitse lõpeb?

Ukraina kodanikel ja nende lähedastel on võimalik ajutist kaitset pikendada juhul, kui sõjaolukord Ukrainas jätkub.

Kus saavad Ukraina kodanikud ja nende lähedased ajutist kaitset taotleda?

Ajutist kaitset saab taotleda PPA teenindussaalides. Ajutise kaitse taotlemiseks tuleb eelnevalt broneerida aeg: https://broneering.politsei.ee/.

Aegu ajutise kaitse taotlemiseks saab broneerida:

• Tallinnas: Tammsaare teenindussaalis
• Tartu politseijaoskond
• Jõhvi politseijaoskond
• Pärnu politseijaoskond

Samuti planeerib PPA luua mobiliised menetluspunktid majutuskohtadesse, kus Ukrainast saabunud sõjapõgenikud viibivad. Infot selle kohta saab majutuskohtades kohapeal.

Kas enne ajutise kaitse taotlemist peab inimene midagi tegema?

Ajutise kaitse taotluse esitamiseks teenindussaalis tuleb eelnevalt broneerida aeg https://broneering.politsei.ee/. Eelnevalt soovitame täita taotlusankeedi kõikide pereliikmete kohta ja võta kaasa isikut tõendavad või muud dokumendid (nt sünnitunnistus). Ankeedid on kättesaadavad vastuvõtupunktides, majutuskohtades ja teenindussaalides.

Kuidas käib ajutise taotlemise protsess?

Ajutise kaitse taotlejast tehakse teeninduses või mobiilses menetluspunktis dokumendifoto ja võetakse sõrmejäljed. Inimeselt võetakse vastu ajutise kaitse taotlus ja elamisloakaardi taotlus. Üldjuhul tehakse kaitse andmise otsus koheselt.

Millise aja jooksul peab ajutist kaitset taotlema?

Ukraina kodanikel ei ole kohustust ajutist kaitset taotleda, neil on õigus Eestis viibida PPA otsuse alusel ka ilma ajutise kaitseta.

Milliseid dokumente läheb ajutise kaitse taotlemiseks vaja?

Ajutise kaitse taotlemiseks tuleb võtta kaasa isikut tõendavad või muud dokumendid, näiteks sünnitunnistus. Juhul, kui dokument puudub, tuleb enne ajutise kaitse taotlemist võtta ühendust Ukraina saatkonnaga, kes väljastab Ukraina kodanikele isikut tõendavate andmetega sertifikaadi.

Kas järjekorrad PPA teenindustes pikenevad, kuna kohalike kõrval külastavad teenindusi ka ajutist kaitset taotleda soovivad sõjapõgenikud?

Ajutise kaitse taotlemine on eraldiseisev teenus. Ukrainast saabunud sõjapõgenikud ja nende lähedased peavad ajutise kaitse taotlemiseks eelnevalt broneerima aja veebilehel broneering.politsei.ee. Eelnev broneerimine tagab, et teenindustesse ei tuleks korraga liiga palju taotlejaid. Selleks, et ajutise kaitse taotluste esitamine oleks võimalikult sujuv, plaanib PPA sõjapõgenike majutusasutustes avada lisaks ka mobiilsed menetluspunktid, kus nad mugavasti ajutise kaitse taotlust esitada saaksid.

Miks siis PPA teenindustes on tavapärasest rohkem rahvast liikvel?

Eeskätt on pikemad järjekorrad tingitud sellest, et Eesti inimesed taotlevad tavapärasest rohkem dokumente.

Kas ajutise kaitse taotlustega tegelemiseks on PPA teenindustes tööl lisaressurss?

Jah, PPA teenindustesse on kaasatud enam klienditeenindajaid, kes tegelevad üksnes ajutise kaitse taotluste vastuvõtmise ja menetlemisega.

Kui olen põgenikuna saanud ajutise kaitse Eestis, siis kas ja kuidas mul on võimalik sellest loobuda ja taotleda kaitset mõnes teises EL liikmesriigis?

Ajutine kaitse on üks rahvusvahelise kaitse liikidest, mis on aga lühiajaline ning Euroopa Nõukogu otsuse tähtaja saabumisel peaksid inimesed oma päritoluriiki tagasi pöörduma (eeldusel, et sõjategevus lõppeb ja otsust ei pikendata). Soovi korral võib ajutisest kaitsest loobuda ning pöörduda tagasi oma koduriiki, sellisel juhul piisab, kui PPA-d teavitada. Kui ajutine kaitse on ühest Euroopa riigist juba saadud, siis ei ole alust seda küsida teistes riikides.

Kui olen põgenikuna saanud ajutise kaitse Eestis, siis millised on minu õigused EL-is ringi reisida?

Ajutise kaitse saanud Ukraina kodanikul on sama staatus, mis tahes muu kolmanda riigi kodanikul, kes omab Eestis elamisluba. Eesti elamisloaga kolmanda riigi kodanikul on teises Schengeni liikmesriigis lubatud viibida 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul (arvestama peab asjaoluga, et kõik EL riigid ei ole Schengenis). Selleks, et kaitse saanud UKR kodanik saaks soovitud liikmesriigis kauem olla, peab ta taotlema vastava riigi pikaajalise viisa või elamisloa.

Kui olen põgenikuna saanud ajutise kaitse Eestis, siis millised on minu õigused EL-is mõnes teises riigis töötada?

Ajutine kaitse on elamisluba Eestis elamiseks ja ei anna õigust teistes riikides töötamiseks. Kui on soov teises riigis tööle asuda, siis tuleb uurida konkreetses riigis töötamise reegleid ja taotleda selleks vajalikud load.

Kui olen saanud ajutise kaitse, kas võin siis sõita ajutiselt tagasi Ukrainasse?

Jah, võid.

Kas pean oma ajutisest Eestist ärasõidust PPA-d teavitama?

Ei, ajutisest ärasõidust ei pea PPA-d teavitama.

Kui olen saanud ajutise kaitse ning lahkun alaliselt Ukrainasse või teise riiki, siis kellele ma sellest teada andma pean?

Siis tuleb kindlasti teavitada kohalikku omavalitsust, kus on registreeritud elukoht. Samuti tuleb teavitada politseid kirjutades sellest aadressile .... Kui oled töötuna registreeritud ja plaanid lahkuda Ukrainasse, teavita sellest ka oma konsultanti töötukassas.

Kas võin oma Ukraina passiga sõita Eestist Venemaale?

PPA soovitab ilma tungiva vajaduseta Venemaale mitte reisida. Riigikogu kuulutas 18. oktoobril Venemaa režiimi terroristlikuks ning ajutine kaitse on Ukraina kodanikele antud just kaitseks Venemaa tegevuse eest. Venemaale reisimine võib kaasa tuua elamisloa kehtetuks tunnistamise.