Info seoses sõjaga Ukrainas
Ukraina sõjapõgenike Eestis olemise võimalused
Ukraina kodanikel on jätkuvalt õigus Eestis viibida ka ilma kehtiva elamisloata (nt viibimisõiguse alusel), kuid sel juhul puuduvad elamisluba ja sellega kaasnevad sotsiaalsed garantiid. Täpsema informatsiooni saamiseks pöördu Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustaja poole.
Kui oled otsustanud Eestisse elama jääda või soovid end pikemaks ajaks Eestiga siduda, siis on sul võimalik kaaluda järgmisi võimalusi. Palun tutvu põhjalikult erinevate elamisloa liikidega ning vajadusel pea nõu migratsiooninõustajatega.
Ajutine kaitse
Elamisluba on mõeldud Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele, kes põgenesid riigist pärast 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjalist agressiooni. Ajutise kaitse saamisel kehtib elamisluba kuni 2026. aasta märtsini.
Rahvusvaheline kaitse
Elamisluba on mõeldud inimesele, kes kardavad kodumaal tagakiusamist rassi, rahvuse, usu, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitiliste vaadete tõttu. Seda elamisluba saavad taotleda ka inimesed, kes leiavad, et nende tagasipöördumine Ukrainasse võib kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise, piinamise või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamisviiside kohaldamise, vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu.
Tähtajaline elamisluba püsivalt elamiseks
Elamisluba on mõeldud inimesele, kes on otsustanud Eestisse elama jääda või soovib end pikemaks ajaks Eestiga siduda. Tegemist on tähtajalise elamisloaga, kus ei ole vaja ühegi inimese ega asutuse kutset. Selle saab taotleda iseseisvalt, täites kõiki sellele loale sätestatud tingimusi.
Eestisse püsivalt elama asumiseks antavat elamisluba saad taotleda juhul, kui oled täitnud järgmised tingimused:
- Oled Eestisse elama asunud muul alusel antava tähtajalise elamisloa alusel ja sinu Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega.
- Oled Eestis elanud viie järjestikuse aasta jooksul vähemalt kolm aastat elamisloa või elamisõiguse alusel.
- Oled Eestis hästi kohanenud, sealhulgas läbinud Eesti riigi pakutavat kohanemisprogrammija õppinud eesti keelt.
- Sinu senine tegevus on olnud kooskõlas sulle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega.
- Sul on piisav sissetulek (ühekordne toimetulekupiir ehk vähemalt 200 eurot kuus) Eestis toime tulemiseks ja sa ei sõltu Eesti riigi poolt pakutavatest toetustest.
- Sul on kehtiv ravikindlustuse leping.
Elamisluba pereliikme juurde elama asumiseks
Elamisluba annab sulle võimaluse tulla Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalase kutsel Eestisse elama selleks, et liituda siin lähedase pereliikmega, või koos temaga Eestisse saabudes siin ühiselt elama asuda.
Elamisluba õppimiseks
Elamisluba annab sulle võimaluse tulla Eestisse täiskoormusel õppima Eestis tunnustatud õppeasutustes. Elamisluba õppimiseks võidakse väljastada kuni viieks aastaks. Õpingute perioodi kestus oleneb õppeastmest.
Elamisluba töötamiseks
Elamisluba annab sulle võimaluse tulla Eestisse tööle. Igal töötamise alusel kehtivad eraldi tingimused, mida välismaalane ja tööandja peavad täitma. Taotlemisel võib olla vaja esitada täiendavaid andmeid või tõendeid.
Küsimused-vastused
Kas mul on Eestis võimalik viibida ilma elamisloata?
Ukraina kodanikel on jätkuvalt õigus Eestis viibida ka ilma kehtiva elamisloata (nt viibimisõiguse alusel), kuid sel juhul puuduvad elamisluba ja sellega kaasnevad sotsiaalsed garantiid. Täpsema informatsiooni saamiseks pöördu Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustaja poole.
Kui olen otsustanud Eestisse elama jääda või soovin end pikemaks ajaks Eestiga siduda, siis millised on minu võimalused?
Eesti riigis viibimiseks on sul võimalik taotleda elamislubasid erinevatel alustel. Näiteks saad taotleda ajutise kaitse pikendamist, aga teiste seas ka tähtajalist elamisluba püsivalt elamiseks, pereliikme juurde elama asumiseks, õppimiseks, töötamiseks või ettevõtluseks.
Millal selgub, kas ajutine kaitse jätkub ka pärast 2026. aasta märtsi?
Euroopa Liidu liikmesriigid veel arutavad ajutise kaitse pikendamise võimalusi. Hetkel teadaolevalt tuleb Euroopa Komisjoni otsus selle kohta 2025. aasta juunis.
Kuidas otsustada, millist elamisluba on mul kõige mõistlikum taotleda?
Soovitame enne elamisloa taotluse esitamist tutvuda põhjalikult Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel erinevate elamisloa võimaluste ning tingimustega. Vajadusel saad küsida nõu PPA migratsiooninõustajatelt.
Kui mul on kehtiv elamisluba, siis millal peaksin hakkama uut elamisluba taotlema?
Juhul, kui sul on kehtiv elamisluba, siis sa ei pea kohe uut taotlust esitama. Soovitame elamisloa pikendamise taotluse esitada vähemalt kaks kuud enne olemasoleva elamisloa kehtivuse lõppu.
Millega pean elamisluba taotledes arvestama?
Kõigepealt tasub otsustada, milline elamisluba on sulle kõige sobivam ja kas sa vastad nõutud tingimustele. Kui on tingimusi, mis on täitmata, siis on mõistlik aegsasti astuda vajalikke samme ja tegeleda nõudmiste täitmisega.
Miks küsitakse elamisloa taotluse läbivaatamisel lisaküsimusi või -dokumente?
Menetlejal on õigus küsida lisadokumentide ja -informatsiooni, kui need on vajalikud elamisloa taotluse otsuse tegemisel.
Kas saan raha tagasi, kui taotlen elamisluba ja tasun riigilõivu, aga elamisloa andmisest keeldutakse?
Juhul, kui sinu elamisloa taotlus saab negatiivse otsuse, siis sa riigilõivu tagasi ei saa. Seetõttu tasub enne elamisloa taotluse esitamist põhjalikult tutvuda nõutud tingimustega ning esitada taotlus alles siis kui need on täidetud.
Millised tingimused peavad olema elamisluba taotledes täidetud?
Ülevaate elamislubade tingimustest leiab Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt, valides menüüst „Ränne ja kodakondsus“. Näiteks, kui soovid taotleda tähtajalist elamisluba Eestis elamiseks, siis sul peab olema püsiv sissetulek, ravikindlustus, sa ei sõltu riigiabist (toimetulekutoetusest), oled seaduskuulekas ja sul pole õigusrikkumisi. Samuti pead olema hästi kohanenud, sh läbinud Eesti riigi pakutava kohanemisprogrammi ja õppinud eesti keelt.
Kust saab nõu Eestis elamise, õppimise või töötamise kohta?
Infot leiab Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt ning vajadusel saab pöörduda migratsiooninõustajate poole, kes nõustavad inimesi telefoni, emaili, veebinõustamise ja vahetu kohtumise teel. Nõustajaga kohtumise või veebinõustamise aeg lepi eelnevalt kokku. Migratsiooninõustajaga on võimalik silmast silma kohtuda Tallinnas ja Tartus.
Millega migratsiooninõustajad saavad abiks olla?
Migratsiooninõustajate peamine eesmärk on toetada välismaalaste Eestisse elama asumist ning olla partneriks tööandjatele, ettevõtjatele, õppeasutustele ning teistele osapooltele, kes välismaalasi Eestisse kutsuvad. Vajadusel saab nõustajaid kutsuda ka koolitustele ja infopäevadele.
Mis keeltes on võimalik migratsiooninõustajaga rääkida?
Migratsiooninõustajad räägivad eesti, inglise ja vene keeles.
Kas migratsiooninõustaja teenus maksab?
Migratsiooninõustaja teenus on tasuta.