Eksinud ja teadmata kadunud

Eksimise vältimiseks looduses või maastikul:

• Teavita alati lähedasi või naabreid, kuhu plaanid minna ja millal tagasi tulla

• Kui lähedastel on ligipääs sinu elukohale, jäta koju nähtavasse kohta teade, kuhu täpselt ja millal läksid

• Riietu vastavalt ilmastikule ning kanna võimalikult erksavärvilisi riideid

• Võta kaasa laetud akuga mobiiltelefon ning pane see suletavasse taskusse või nööriga kaela, kust see kaduma ei lähe

• Võta kaasa pisut söögi- ja joogitagavara (näiteks vesi, kommid, küpsised)

• Võta kaasa taskulamp ja tikud

• Kui kasutad ravimeid, võta kaasa ravimid

• Jäta meelde metsa sisenemise koht ning võimalusel märgista see mõne riideriba või lindiga.

Looduses eksides:

• Kutsu abi hädaabinumbril 112. Abi kutsumiseks ei pea olema kõneaega – hädaabinumbrile helistamine on tasuta.

• Kui telefon näitab, et levi ei ole, eemaldage telefonist SIM kaart. Sellisel juhul otsib telefon lähimat kõneoperaatorit.

• Kui olete väsinud või ei tunne ennast hästi, ärge liikuge pikemalt ringi. Istuge lagedamale alale, siis on ka otsijatel teid kergem leida.

Kui teie eakal lähedasel on mäluprobleeme, mis võivad tingida eksimise, mõelge ennetavalt järgmisele:

Tugiisik

Mäluhäiretega inimesel võiks toeks olla lähedane, kes saab teda aidata igapäevatoimingute juures, aga võimalusel hoida eemal ka ohtudest või ohtu sattumisest. Kui lähedased ei saa mäluprobleemidega inimest pidevalt aidata, saab abi otsida erinevate tugisüsteemide, näiteks omavalitsuse sotsiaaltöötaja kaudu.

Positsioneerimine

Ohu ennetamiseks ja ootamatult kodust lahkunud eaka lähedase turvalisuse tagamiseks on üheks võimaluseks panna tema üleriiete taskusse positsioneerimisseade (nt https://www.medi.ee/muud-abivahendid/positsioneerija-yepzon/), mille plussiks on nädalaid kestev aku. Kui eakale inimesele on soetatud mobiiltelefon, mis netivõrgus ja GPSiga, saab vastava äpiga selle telefoni ja telefoni omaniku liikumist samamoodi jälgida. Seda aga üksnes siis, kui eakas märkab ekslema minnes telefoni kaasa võtta. Positsioneerimisvõimalus ei välista küll eksimist, ent võimaldab vähemasti kiirelt lähedastel endil selgusele saada, kus abivajaja võib liikuda. Olgugi, et eakate puhul hinnatakse nende liikumisvõimekust tihti madalaks, on politsei kogemused kinnitanud, et nad võivad väga vapralt võtta pikki vahemaid, isegi kümneid kilomeetreid.

Kogukond ja märkamine

Paljud vanurid saavad aru, et nende mälu on halvenenud. See ei ole neile uhkuseasi, nad häbenevad seda ja oskavad ka oma puudusi varjata. Kui politsei saab sellise terviseprobleemiga inimese kohta teate, arvestatakse abivajaja liikumiskiirust ja muid asjaolusid ning saadetakse piirkonda kontrollima patrullid. Suur abi seejuures on olnud jalakäijatest, jalutajatest, autojuhtidest ja teistest, kes ekslevat eakat märgates pole jäänud ükskõikseks, vaid sekkuvad ning teavitavad vajadusel ka politseid. Iga abistav silmapaar loeb.