Politsei- ja Piirivalveamet juhtis selle kampaaniaga liiklejate tähelepanu viiele peamisele viisile, kuidas liikluses enda ja teiste turvalisuse eest seista.

Eestis hukkub liiklusõnnetustes liiga palju inimesi. Peamised õnnetusi põhjustavad tegurid on aga püsinud pikka aega muutumatutena. Selleks, et Sina ja Sinu lähedased iga päev turvaliselt koju jõuaksid, tuleb jälgida kõige lihtsamaid 5 viisi ellujäämiseks.

Joobes juhtimine

Joobes juhi osalusel toimus 2017. aastal 511 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mis on võrreldes kolme aasta (2014–2016) keskmisega samal tasemel. Joobes juhtimise tõttu hukkus eelmisel aastal 13 inimest.

Ennekõike on oluline teada, et ka klaas lahjat alkoholi pole sõidukijuhtimise seisukohalt lubatud ning tegeliku kainenemiseni kulub arvatust hoopis rohkem aega.

94% Eesti elanikest leiab, et joobes juhtimine on tõsiseim liiklusoht, kuid viiendik 8. ja 12. klasside õpilastest ning täiskasvanutest ei pea väikeses koguses alkoholi tarvitamist väga ohtlikuks ning ei usu, et inimese juhtimisoskused sellest halveneksid. 2014. aastal moodustas alkoholi tarvitamise tunnustega (0,2-0,49 mg/g) tabatud juhtide osakaal 19%, 2015. aastal oli see arv 23%. Eelmisel aastal oli sääraste juhtide osakaal 20%.

Tegelikkuses mõjutab ka nii vähene kogus kui 0,2 mg/g alkoholi autojuhi veres tema reaktsioonikiirust ja otsusevõimet. Tihtipeale ei pruugi inimene ise tunnetada, et ta on alkoholi tarvitanud: käitutakse vastupidiselt, arvates, et nende meeled on teravnenud ja inimeses tekib alusetu enesekindlus. Reaalselt on sellise roolikeeraja tähelepanu ja reaktsioonikiirus pärsitud, mis tekitavad probleeme kiiruste ja vahemaa hindamisel ning vaatevälja tajumisel. Ka lähenevate sõidukite kaugust, parkimiskohtade suurust ja gabariite tajutakse valesti. Ainuüksi ühe joodud õlle järgselt pikeneb sõidukijuhi normaalne reaktsiooniaeg kuni 30%. Linnakiirusel 50km/h tähendab see pidurdusteekonna pikenemist vähemalt 5 meetri võrra. Just nii lai on näiteks üks keskmine vöötrada.

Hooletu juhtimine

Möödunud aastal Maanteeameti ekspertide poolt läbi viidud ümarlaua küsitlus näitas, et inimesed hindavad iseend liiklejatena 10-palli süsteemis hinnetega 8 ja 9, kuid üldisele liikluskultuurile ei anta kõrgemat hinnet kui 7. See tähendab, et üleüldisel liikluskäitumisel süüdistatakse probleemides pigem kaasliiklejaid kui kaalutletakse oma käitumismaneeridel silma peal hoidmist.

Näiteks oli Eestis möödunud aastal kokku vaid 18 päeva, mil ei toimunud ühtegi inimkannatanutega liiklusõnnetust.

Muutus turvalisema liikluskeskkonna suunas saab tulla vaid siis, kui liiklejatena mõeldakse võimalikele tagajärgedele enne, kui riskantseid otsuseid vastu võetakse. Üldiselt peetakse iseend teadlikuks ning kogenud liiklejaks, kuid see ei muuda tõsiasja, et iga liikleja vastutab üksnes enda otsuste eest ja on võimetu teadma, kuidas käituvad kaasliiklejad. Seetõttu on ülimalt tähtis teadvustada endale oma liikluskäitumist – kaasliiklejaid ei tohiks panna olukordadesse, kust ise end leida ei soovita.

Turvavööta sõit

Maanteeameti vaatluste andmetel kinnitasid turvavöö 2017. aastal 97% sõidukijuhtidest, 96% kaasreisijatest esiistmel, kuid ainult 77% kaasreisijatest tagaistmel. Bussis sõitjate ja tagaistmel olevate isikute vastuste põhjal selgub, et pooled neist, kes turvavööd ei kasuta, teevad seda harjumuse puudumise ja unustamise tõttu, enam kui kolmandik tõi välja ka lühikest vahemaad ja ebamugavust.

Tõsiasi on aga see, et turvavöö kinnitamata jätnud liiklejad saavad liiklusõnnetustes proportsionaalselt oluliselt sagedamini vigastada või hukkuvad, mis teeb turvavööst ühe kõige tähtsama viisi, mille abil end liiklusolukordades turvalisena hoida.

Ühesõnaga: hoolimata asjaolust, et suurem osa inimestest turvavöö sõites kinnitab, tuleb jätkuvalt meeles pidada, et turvavöö kinnitamine on tihtipeale elu ja surma küsimus ning selle tähtsust ei tohi alahinnata.

Liigne kiirus

Kõige ohvriterohkema faktorina põhjustab kiiruse ületamine koguni 30% inimelu kaotamisega lõppevatest liiklusõnnetustest, mainimata kõrgeid riskifaktoreid põhjustada tõsiseid vigastusi: vigasaanute arv on aasta-aastalt tõusuteel. 2017. aastal fikseeriti kokku lausa 33 821 kiiruseületust, millest 12 914 leidsid aset linnades.

Maanteeameti 2016. aasta küsitlusuuringu kohaselt järgib 54% juhtidest enda sõnul asulas sõites piirkiirust ja see näitaja ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Kohalikel maanteedel järgib kehtivat kiirusepiirangut 39% ning linnadevahelistel põhiteedel 25% aktiivsetest juhtidest.

Suurematel maanteedel on vähemalt 6km/h võrra kiiruse ületajaid 30%. Kiiruse ületamise põhjuseks peetakse kõige tihemini möödasõidu tegemist, ühtlases liiklusvoos sõitmist, kogemata piirangu ületamist, kuni 10km/h kiiruse ületamise üldist aktsepteerimist, kuid ka lubatud piirkiiruse ületamist soodustavaid sõidutingimusi nagu hea ilm ja teeseisund, hõre liiklus, kehtestatud piirangu mittevastavust tegelikele oludele ning kiirustamist kohtumisele.

Liigne kiirus liikluses ei hõlma endas üksnes kiiruselimiidi ületamist. See tähendab ka liiga kiiresti sõitmist kui muud mõjufaktorid nagu ilm, valgustatus, ummikud ja teeolud nõuaksid teistsugust aeglasemalt sõidukiirust.

Lisaks põhjustab piirkiiruse eiramine ka doominoefektina mitmeid muid ohtlikke tagajärgi: autojuhi nägemisväli aheneb, mis tähendab ka reaktsioonikiiruse vähenemist, pidurdusteekonna pikenemist ja seega täielikuks peatumiseks kuluva aja suurenemist.

Nutiseadme kasutamine sõidu ajal

Maanteeameti tellitud küsitlusuuringu kohaselt on viimase 12 kuu jooksul autot juhtides mobiiltelefoni kasutanud 71% Eestis elavatest autojuhtidest, kellest 97% vastab telefonikõnedele.

Suurimaks probleemiks ongi just sagedaste mobiilikasutajate arvu trend, mis on kasvav hoolimata sellest, et 52% roolikeerajatest tunnistab, et ei tahaks tegelikult autojuhtimise ajal telefoni kasutada, kuid tunnevad selleks kohutust.

Ka kaasreisijad on see-eest aina kriitilisemad – 77% elanikest väidab, et juht peab sõidu ajal juhtimisele keskenduma, mitte telefoniga rääkima.

Tähtis on meeles pidada, et kõrvalised tegevused roolis on praktilises vaates mõttetud, ohtlikud ja ei anna autojuhile mingit ajavõitu. Eelkõige ei ole aktsepteeritav ega korrektne hoiak, et auto juhtimiseks kuluvat aega saab tõhusalt mitme samaaegse tegevusega sisustada.

Uuringu andmetel juhtub kõrvaliste tegevuste tõttu Eestis iga päev keskmiselt 2,1 liiklusõnnetust. Lisaks sattus 2016. aastal 33% juhtidest tähelepanu hajumise tagajärjel järgnevatesse ohtlikesse olukordadesse:

• kaldus oma sõidurealt kõrvale
• ei märganud foori või liiklusmärki
• pidurdas äkiliselt, et eessõitjale mitte sisse sõita
• eksis teelt
• ei märganud jalakäijat või jalgratturit